Jeunesse oblige! Noorus kohustab. Aga kohustab milleks täpsemalt? Kas vastutus tuleviku ees ei lange siis tänapäeval “noorte” ja “vanade” peale võrdselt ja ühetaoliselt? Kelle valikud need siis tulevikku kujundavad kui mitte meie kõigi omad? Milliseks kujuneb kunstikriitika tulevik generatiivse tehisintellekti ajastul? Milline on kunstihariduse roll 21. sajandil ja kuidas on see üha enam digitaliseeruvas maailmas muutunud? Kui tippkunst on rahvusvaheline nähtus, siis milleks õppida kunstnikuks Eestis, kui seda saab teha ka pika ja väärika ajalooga välismaa kunstiülikoolides? Kuidas liikuda oma valitud erialal edasi vabakutselise kunstniku jätkuvalt ebakindlas olukorras? Kuidas kulgeda valguse ja varju, armastuse ja lagunemise piiril ja päästa valla endas peituv loovus?

Käesoleva kevadnumbri veergudel küsivad küsimusi Oliver Laas, Erle Loonurm, Mia Maria Rohumaa, Margaret Tilk, Andreas Trossek, Vappu Thurlow, Elen Lotman, Hedi Rosma, Ann-Catherine Weise, Erkki Luuk, Kaire Nurk ja Katrin Kivimaa. 

Numbri lõpuleheküljed on pühendatud Heie Marie Treierile (1963–2026), kvartaliajakirja käimalükkajale ja toimetuskolleegiumi alati abivalmis liikmele, heale kolleegile ja armastatud õppejõule.

Püsige lainel!