5. IX–31. X 2025
VIII Tallinna Fotokuu põhiprogramm
Saarineni maja
“Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus”
Konsultant: Elnara Taidre
11. X 2025–22. II 2026
VIII Tallinna Fotokuu põhiprogramm
Kai kunstikeskus
“Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”
Kuraator: Mėta Valiušaitytė
Tanja Muravskaja uusimas fotoseerias “Aiad” (2025) saab Läänemere pinnast vaatemäng. Igal fotol on jäädvustatud lained, mis murduvad lugematuteks valgustäppideks. Mõnel fotol meenutavad need laavapurskeid, teistel kaugeid tähevälju. Lähemale astudes muutuvad need taas, kuid ei moodusta äratuntavaid kujutisi. Kindla fookuse või keskpunktita helklevad täpid (ja lainete kerge liikumine) ulatuvad kaadri servani. See, mis tundub esmapilgul lihtsa valgustatud pinnana, muutub lähemal vaatlusel keerukaks nägemisülesandeks.
Muravskaja loob kaamera abil teosed, kus iga täpp säilitab oma skulpturaalse identiteedi. Tema lõpututel veepindadel on ühtlane kuma, mis viitab määramatule sügavusele. Fotod kujutavad loodust, aga mitte konkreetseid kohti. Pigem kompavad need nähtavalolemise piire.
Teostele lähemale jõudmiseks peab külastaja liikuma läbi näituseruumi, mille Muravskaja kujundas koos Jevgeni Zolotkoga. Muravskaja 14 suureformaadilist fototrükki (pigmentfoto alumiiniumil, vitriinraam, muuseumiklaas, iga teos 165 × 110 cm) riputati VIII Tallinna Fotokuu ajal Tallinna kesklinnas asuvas ajaloolises Saarineni majas viienda korruse kandepostidele seljad vastamisi. Fotod olid paigutatud põrandapinnast veidi kõrgemale ja asusid seega keskmise vaataja silmadest ülalpool, muutes ruumis liikumise rütmiliseks kogemuseks. Lähedalt vaadates nägi vaataja rahutut pinda, kus täpid ei koondu stabiilseks kujundiks ning mustrid võnguvad veepinna ja taeva vahel. Muravskaja looming nõuab vaatajalt samasugust põhjalikkust, millega ta ise oma teoseid loob.
Muravskajat tuntakse juba mõnda aega tema julgete foto- ja videoteoste poolest, mis käsitlevad identiteeti ja võimu. Fotoseeriaga “Aiad” on ta aga asunud uurima peegeldusi, taju ja fotokujutise põhiomadusi. Pärast kaht aastakümmet portreefotograafiaga tegelemist tundis Muravskaja vajadust eemalduda loomingus identiteedi- ja narratiiviküsimustest.
2019. aastal pööras ta Kumu kunstimuuseumi kutsel tähelepanu aedadele ning pildistas Friedebert Tuglase ja tema abikaasa Elo Tuglase koduaeda.[1] Juba samal aastal mainis Muravskaja Kai kunstikeskuses toimunud vestlusringis, et teda ei huvita enam inimesi kujutav fotograafia.[2] Järgmistel aastatel asus ta looma merevaateid, algul väiksemates ja seejärel suuremates formaatides, ning eemaldus vähehaaval varasemast persoonikesksest stiilist.
Kuid 2025. aastal naasis ta portreede juurde, luues topeltportree endast koos oma endise õppejõu Sirje Rungega (“Tanja Muravskaja, Sirje Runge. Autoportree”, 2025). Seda õrna, kuid äärmiselt mõjusat teost nähes liikusid mu mõtted kohe maa-alustele karstijõgedele. Enamasti nähtamatuna on need siiski alati olemas ja kerkivad vahel ka pinnale.
2025, mustvalge foto
Seerias “Aiad” saab Läänemere vetest koht, kus põimuvad taju ja kuuluvustunne. Muravskaja mainis, et ta võib pilte teha kus tahes, “aga head pildid tulevad välja ainult Pärnus”.[3] Võib-olla on see mingis mõttes reaktsioon tundele, et ta ei kuulu kuhugi. 1978. aastal sündinud Muravskaja oli toonases Nõukogude Eestis Nõukogude Ukrainast siia kolinud vanemate laps ja on pikka aega oma identiteedi üle juurelnud. Kunstilooming aitab tal leida koduteed. Teatav juurtetus mõjutab, kuid ei määratle tema loomingut. Tema kujutatud meri on konkreetne ja isiklik, aga fotod ise trotsivad geograafilist tõlgendust.
*
Tanja Muravskaja huvi valguse ja taju vastu sarnaneb Sirje Runge omaga, kelle isiknäitus avati paralleelselt VIII Tallinna Fotokuu raames Kai kunstikeskuses. Eri põlvkondadest pärit kunstnike omavaheline seos ei pruugi olla ilmselge, aga neil on ometi üks oluline ühisjoon. Mõlemad muudavad vormi oskuslikult valguseks, ehkki kumbki omal moel ja hapral pinnal; Runge puitkiudplaadil ja lõuendil, Muravskaja prinditud fotopaberil.
Runge pühendumine valgusele, värvile ja tajule avaldas Muravskajale muljet juba ülikooliõpingute ajal. 2002. aastal registreerus Muravskaja Runge värviteooriakursusele, mis on olulisel kohal ka Kai kunstikeskuse näitusel. Runge õpetuse ja loomingu keskmes on kontseptsioon värviruumist – see on elav väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur.
Selle aasta kevadel toimunud vestluses ütles Muravskaja, et tema uus seeria koosneb “vaiksetest asjadest”.[4] Teosed vastanduvad digifotograafia kiirusele ning pööravad selle asemel hoolast tähelepanu valgusele ja pindadele. Selles mõttes käib seeria “Aiad” ka Vija Celminsi loomingu jälgedes, keda Muravskaja inspiratsiooniallikana mainib ning kelle joonistatud ja maalitud merevaated panevad samuti proovile kujutamise piirid.
Vee pinnal hõljuvad valguspritsmed väljendavad järeleandmatut soovi visuaalset maailma taasluua. Kui Runge paigutas oma viitkümmend aastat maalitud monumentaalteose “Suur armastus / Kaunis lagunemine” (2021) välitingimustesse, et loodusjõud saaksid töö lõpule viia, siis Muravskaja kohtleb voogavat merepinda samamoodi, nagu ta käsitles varem oma portreede modelle. Ta naaseb töö juurde ikka ja jälle, kujutades merd erinevates oludes ja töötades erisuguste valgusvormidega. Pindade moondumise jäädvustamisest saab kinnisidee. Enamik tema merevaadetest on äratuntavad, kuid pildistamise koht ja aeg on määramatud.
Uued teosed pakuvad pidevat kohalolu kogemust, mida ei saa tõlkida mimēsis‘e kaudu ega õigupoolest isegi sõnadesse panna. Need kutsuvad vaatajat üles keskenduma vaatamise protsessile enesele. Nagu Runge valguseuuringud lõuendil, tuletab Muravskaja fotoseeria “Aiad” meelde, et haprus pole nõrkus, vaid kohalolu vorm.
Mėta Valiušaitytė on kuraator ja kunstiuurija, kes elab Berliinis ja Pariisis. Teksti on tellinud Tallinna Fotokuu ja see ilmub eksklusiivselt Kunst.ee veergudel.
[1] “Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis”, näitus, Kumu kunstimuuseum, Tallinn, 17. V–27. X, 2019.
[2] Kunstimessi “Foto Tallinn” raames toimunud vestlusring “Fotograafia trauma” Tanja Muravskaja, Rebecca Erin Morani, Fabian Schroderi ja Paul Kuimeti osalusel 28. IX 2019 Kai kunstikeskuses Tallinnas.
[3] Tanja Muravskaja vestlus autoriga, 28. X 2024 (märkmed autori valduses).
[4] Tanja Muravskaja vestlus autoriga, aprill 2024 (märkmed autori valduses).