Lugupeetud Andreas Trossek,

Küsisite keelenõu Eesti Keele Instituudist ja kirjutasite meile:

“Küsimus seoses kunstnik Jaan Toomiku kurikuulsa installatsiooni “16. mai–31. mai 1992” 20-aastaseks saamisega tänavu suvel. Ilmselt folkloorse algupäraga vulgaarsus “purkisittuja” ei ole Õigekeelsussõnaraamatus (ÕS) üles tähendatud, ometigi on see (eesti) nüüdiskunsti ja/või nüüdiskunstnikke halvustava kõnekujundina eravestlustes, internetis jm jõuliselt käibel alates taasiseseisvumisest. Näiteks Google’i otsingumootor annab praegu sellele sõnale koguni üle 1000 esinemiskorra, see on leidnud kasutamist ka Eesti trükimeedias. Omapärane on veel, et see sõna ei paista olevat kuigivõrd seotud oma algupäraga ehk konkreetse kunstiteosega, sest tihti ei ole selle sõna kasutajad Toomiku installatsioonist teadlikudki ega oska seda kirjeldada, rääkimata elementaarsest tõlgendamisest (s.o postsovetliku talongiajastu napp toidulaud kunstnikupoolse paarinädalase toitumispäevikuna). Tähendusväljalt on see niisiis pigem universaalne negatiivne kõnekujund ja tähistab arusaamatut, mitteharjumuspärast või koledana tajutud kunsti ja/või selle autorit. Ka ajaskaalal tähistab see enamasti (mitte-mimeetilist) kunsti, mis on Eestis loodud Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel ja mis sageli toetub n-ö vaba lääne ajaloolistele eeskujudele (peaasjalikult kontseptualism, aga ka teised Teise maailmasõja järgsed kunstitrendid). Kunstnikukeskselt positsioonilt vaadates on tegemist justkui “trauma-terminiga”, mis ühelt poolt koondab ühte vulgaarsesse liitsõnasse kõikvõimalikud kunstimaailmasisesed pained, mis kaasnesid 1990. aastatel kohaliku kunstiareeni desovetiseerimise ja läänestamisega, ent mis teisalt sümboliseerib ka “kaotatud sõda” n-ö avalik-ühiskondlikul rindel, kus nüüdiskunst(nik) peab endiselt tegelema enesekehtestamisega. Kuhu seega see liitsõna keeleliselt võiks kuuluda? Või oleks ehk mõttekas see vähemalt slängisõnana arvele võtta?”

Keelenõu vastab: ÕS ei sisalda kõiki eesti keeles olemasolevaid liitsõnu ega tuletisi, sest neid on lõputu hulk. Sõnade “sitt” ja “sittuma” juures on ÕS-s märgend VULG, mis tähendab ’vulgaarne’. Järelikult on ka “purkisittuja” vulgaarne keelend. črge kasutage, palun, enam seda sõna.