On selge, et elame huvitavatel aegadel. Kinni keeratakse kruvisid majanduses ja kinni keeratakse kruvisid, mis logisevad inimeste peades. Lõpeb see hästi või halvasti? Mine võta kinni… Või oleks õigem öelda: mine keera kinni?
Siinse ajakirjaga seostuv märksõna on aga paradoksaalselt “suurenemine”. Öeldakse ju, et kunst olla “suurem kui elu” ega mahtuvat kunagi etteantud raamidesse. Seega kirjutame ajakirja nime KUNST.EE (vähemasti käesoleva numbri raames) läbivalt suurtähtedega. Selleks on kaks põhjust.
2000. aastast Heie Treieri juhtimisel kvartaliajakirjana ilmunud kunst.ee hakkab 2009. aastal ilmuma kaks korda aastas koond- ehk topeltnumbri kujul (vastavalt 1/2 ja 3/4). Samuti on ajakirja toimetus laienenud kolmeliikmeliseks. Heie Treierile on tulnud abiks Andreas Trossek peatoimetaja kohustes ja Ave Randviir tegevtoimetaja kohustes.
Toimetusepõhisele töömudelile üleminekut nägi ette kandideerimisavaldus, mille esitas käesoleva numbri koostanud toimetus tänavu kevadel ajakirja väljaandja SA Kultuurilehe välja kuulutatud konkursile. Siiani on ajakirja kunst.ee ja selle ajaloolist eelkäijat, aastatel 1958–1995 ilmunud almanahhi Kunst traditsiooniliselt välja andnud üks kunstiteadlane. KUNST.EE muutub seega oma formaadilt senisest veidi rohkem n-ö ajakirjanduslikumaks väljaandeks, kus kajastamist leidvate teemade valikute aluseks on eelnevalt toimetusesiseselt saavutatud konsensus. Muutunud on ka ajakirja kujundus: Tõnu Kaalepilt võtab esimese koondnumbriga teatepulga üle Margus Tamm.
Kui küsida, mis kummaline loom õieti see Eesti kunstielu on, siis teatud vastused siin ajakirjas kindlasti leiduvad. Võttes ette 2009. aasta esimese poole, näeme ajakirja lehitsedes, et rubriigis “Fookus” tuleb juttu järgmistel teemadel: Eesti paviljon 53. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil, Mark Raidperele osaks langenud tunnustus “Ars Fennica” kunstiauhinna näol ning “Ars Fennica” ja Swedbanki kunstiauhinnanäitused Kumus. Järgneb rubriik “Teooria ja praktika”, mis sisaldab endas küllaltki eri masti teemasid: räägitakse taktikalisest meediast, “beuysilikust” teatrist, rahvuslusest kaasaegses kunstis, Eesti Kunstiakadeemia n-ö tulevikuarhitektuurist, moest jne. Lisaks uudisrubriigid: poole aasta pikkust ajavahemikku kokku võtta üritav galeriirubriik ja uute kunstiraamatute tutvustused.
Koondnumbri lõpetavad kaks temaatiliselt iseseisvat ajakirja lisa, mille on koostanud külalistoimetaja ja kujundanud külaliskujundaja. Esiteks Anneli Porri koostatud ja Indrek Sirkli kujundatud ajakirjaprojekt, mis näitab seda, mida arvavad Porri juhendatud Eesti Kunstiakadeemia tudengid kunstiajakirjandusest nii meil kui mujal üldisemalt. Teiseks Rael Arteli koostatud ja Jaan Evarti kujundatud Rael Artel Gallery: Non Profit Project Space’i “nekroloog”, mis võtab kokku selle projektipinna viimaste aastate tegevuse Pärnus ja Tartus.
KUNST.EE on jätkuvalt avatud kaastööde tasandil kõikidele kunstiprofessionaalidele, sest tegemist on – mida tuleb ikka ja jälle korrata – laiapõhjalise kunstiajakirjaga. Ajakirja toimetus ei pruugi seega alati jagada kõiki vaateid, mida väljendavad toimetuse tellitud või toimetusele avaldamiseks pakutud kaastööde autorid. Niisamuti ei pruugi ajakirja toimetus omalt poolt alla kirjutada seisukohtadele, mida väljendavad külalistoimetajad oma koostatud ajakirjalisades. See ei tähenda siiski, nagu ei oleks asi kontrolli all, oluline on lihtsalt mängureeglite selgeks tegemine. Viimane kord, kui järgi vaatasime, põhines Eesti Vabariik endiselt demokraatlikel printsiipidel ja igal inimesel on õigus jääda kindlaks oma arvamusele.
Niisiis võib kokkuvõtteks öelda, et lugemist-vaatamist on küllaga. Kunst saab “suuremaks kui elu” ja kasvanud on ka tänavu kaks korda aastas ilmuva ajakirjanumbri maht (kuigi vähenenud on väljaande ilmumissagedus). Siiski, piltlikult öeldes saab huviline nii suveks kui ka talveks kätte üpriski koguka, peaaegu raamatu mõõtu köite, mida on aega lapata, lehitseda ja lugeda kuni järgmise koondnumbri ilmumiseni. Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks…