10.XI–21. I 2024
“Käeulatuses”
Anna Škodenko
Kuraator: Tamara Luuk
Õlivärv = kaos lõuendil.
Õlivärv alumiiniumil = topelt kaos?1+2
Ma kujutlen, et see ei kuiva mitte kunagi ära,3 sest värvil ei ole kuhugi imenduda. Seda ei tohi natukenegi puudutada ja see ei ole kunagi valmis. Värvi saab mil iganes ära pühkida, lisada, segada, hajutada, ujutada.
Kraabitud alumiiniumit saab ühtlasi kasutada sügavtrüki plaadina või painutada, lõigata misiganes vormi.
Võimalusest hetkedega mängida koguneb juhuslike hetkede päevik.
– Täna nägin pragulist seina
– Täna nägin Düreri teost
– Täna nägin närtsinud lille
Ükski hetk ei ole tervik ega kata kogu pinda4. Nii hakkab katmata pind suuremat rolli mängima kui kujutatu. See pole mingi lihtlabane lõuend, mille katmata jätmist peaks häbenema. Alumiiniumi läige seob tükid tervikuks ja annab kuraatorile võimaluse kirjutada promotekst ülitundlikule, detailidesse takerduvale natuurile.
Ma olen kade. Ma tahaks, et see oleks minu näitus5.
1 Ma tahaks teada aga ma ei taha proovida, sest isegi lõhnatu tärpentini lõhn paneb mul pea valutama.
2 https://www.16662.ee/et/murgistused-kemikaalidest/tarpentiin
3 Ilmselt on selleks omad nipid, mida ma ei tea.
4 Muidugi on veel ka tekst, mis on mugavalt loetamatu, et öelda – ma kirjutan – aga mitte öelda, mida sa kirjutad. Kas riskida öelda, et teos meeldib, kui sa ei tea, mis sõnad seal on?
5 Aga ma ei saa aru, miks selle nimi ei olnud Killud.
Janne Lias